AR-aardejaht on mäng, kus aare on päris ja kaart on sinu linn. Avad äpi, kõnnid koordinaadini, tõstad kaamera ja seal ilmub midagi. Münt. Kogumisese. Kupong. Tükike lugu. Kui sa ei seisa seal, kus mängu järgi aare on, siis aaret ei ilmu. See piirang ongi kogu mõte.
Seda žanrit aetakse tihti segi geopeitusega, Pokémon Go'ga või muuseumide audiogiididega, millel on graafiline kiht peal. See pole ükski neist ja erinevused on olulisemad, kui paistab.
Geopeitus peidab füüsilise konteineri päris kohta; jaht on selle leidmine ja auhind on sissekanne logiraamatusse. AR-aardejahid jätavad konteineri vahele. Objekt elab tarkvaras ja renderdatakse kaamera kaudu maailma. See tähendab, et samal koordinaadil võib iga kasutaja jaoks olla erinev auhind või piiratud väljaanne, mis inimeste saabudes tühjeneb, või lugu, mis rullub lahti mööda marsruuti. Puidust logiraamat ei suuda midagi sellist.
Pokémon Go on kujult lähemal, aga erineb selle poolest, mida see loeb. Selle olendid genereeritakse protseduuriliselt, selle peibutised paigutavad teised mängijad ja selle majandus on suletud: iga münt, jook ja Pokémon elab mängu sees ega saa sealt lahkuda. Plokiahelale ehitatud AR-aardejaht laseb sul leitut omada. Sulle meeldiva brändi piiratud väljaandega drop on ese sinu rahakotis, mitte märk profiilil, mida sa eksportida ei saa.
Muuseumi audiogiid graafilise kihiga on juhendatud teekond läbi sisu, mille muuseum kirjutas. AR-aardejahid on avatud samamoodi, nagu linn on avatud: igaüks saab paigutada, igaüks saab korjata ja huvitavad kohtumised juhtuvad seepärast, et inimesed, kes omavahel ei kokku leppinud, juhtusid samal päeval samas kvartalis olema.
Toimiva AR-aardejahi all on kolm tehnilist osa. Esimene on ankur. Iga aare on kinnitatud kindlale koordinaadile, laiuskraadile, pikkuskraadile ja sageli ka kõrgusele, koos lunastusraadiusega, mis määrab, kui lähedal pead olema. Kitsas raadius (viis meetrit) on ukseava. Lai raadius (viissada meetrit) on festivaliplats. Ankur teeb nii, et aare on olemas kuskil, mitte kõikjal.
Teine on renderdus. Kui oled raadiuse sees, paneb äpp aarde kaamerapilti, õigesse kohta, õiges mõõtkavas, ja kui platvorm midagi väärt on, jääb see seansside vahel paigale. Kaks samas ukseavas seisvat inimest näevad sama münti samas kohas. Kumbki ei saa oma privaatset hallutsinatsiooni. See on osa, mis eristab korralikku AR-platvormi filtrist.
Kolmas on tõend. Süsteem peab teadma, et sa olid füüsiliselt kohal, enne kui laseb sul lunastada, sest muidu on kogu mäng võltsitud GPS-koordinaat ja aare on selle paigutaja jaoks väärtusetu. Odav tõend tugineb ainult GPS-ile ja seda võltsitakse kümne minutiga. Päris tõend ühendab satelliidi asukoha ümbritseva raadiokeskkonna, seadme atesteerimise ja liikumisjäljega, mis näitab, et sa tõesti kõndisid. Kõik neli peavad kokku langema.
Selle viimase osa nimi on asukoha tõend ja see on huvitav osa. Kõik teised komponendid, ankurdamine, renderdamine, kaamera, on AR-i SDK-d juba aastaid tagasi lahendanud. Puudu oli piisavalt hea kontrollikiht, et avaldaja paneks päris auhinna päris koordinaadile ja usaldaks, et korjaja tõesti kohale tuli. Ilma selleta jäid AR-aardejahid uudisasjaks. Sellega muutuvad need levituskanaliks.
2026. aastal on kõige häälekam kasutuselevõtja jaekaubandus. Tänavamoe brändid lasevad oma lipulaevpoodides välja piiratud väljaandega virtuaalseid aksessuaare; drop tühjeneb kahekümne minutiga ja pool rahvast seisab poe ees. Kohvikuketid ankurdavad käivitusnädalal igasse oma harusse kaheeurose krediidi. Brändi jaoks pole väärtus AR, vaid kinnitatud külastus. Kampaaniat, mis maksab iga ukse juures kinnitatud saabumise eest kindla summa, saab otse võrrelda üüri ja reklaamtahvli numbriga ning see võidab sageli.
Linnad ja kultuuriasutused kasutavad seda teisiti. Muuseum võib paigutada AR-objekti kinnimüüritud tänavakese suudmesse, mis kunagi viis tema vana tagauksele, ja rääkida loo naabruskonnast. Turismiamet võib rajada toidukvartalisse iseseisva marsruudi, mille igas peatuses on väike auhind. AR on osa elamusest, mitte selle mõte. Mõte on see, et külastaja veetis tunni, kõndides kohtades, mida ta muidu poleks leidnud.
Ja on mänge, mis kasutavad vormingut selle enda pärast. Kohalike Discordi serverite korraldatud kogukonna aardejahid. Mitme linna jahiretked, mis ilmuvad samal nädalavahetusel kõikjale. Ahelmõistatused, kus ühe dropi vastus on järgmise koordinaat. Need on kogu haardelt väiksemad kui jaekaubanduse dropid, aga just need toovad inimesi tagasi.
Mängijana alustamine võtab minuti. Laadi alla AR-aardejahi äpp, ava kaart ja hakka kõndima. Kui sul pole elus kunagi privaatvõtit olnud, pole hullu: rahakott luuakse sulle sotsiaalse sisselogimise põhjal ja kogumisesemed jõuavad sinna, olenemata sellest, kas tunned väljendit „seemnelause” või mitte. Rahakott on sinu eksportida, millal iganes soovid.
Korraldajana alustamine on teistsugune töö. Valid koordinaadi, valid auhinna, valid raadiuse, kestuse ja eksemplaride arvu ning rahastad selle. Enamikul kaasaegsetel platvormidel on selleks iseteenindustööriist; mõned (sealhulgas praegu, lühikest aega, ka meie) seadistavad esimesed kampaaniad veel koos sinuga. Huvitav muutuja pole tööriist. See on see, mida oled valmis ära andma ja kus.
Mis ikka veel ei tööta: siseruumide GPS on nii kehv, et dropi paigutamine kaubanduskeskusesse nõuab majakat või QR-varuvarianti. Kantavate seadmete levik on väiksem, kui turundus vihjab, seega jäävad aardejahid veel vähemalt ühe riistvarapõlvkonna jooksul telefonipõhiseks. Ja ilm loeb rohkem, kui arvaksid: keegi ei kõnni tormis kolm tänavat virtuaalse kohvikrediidi pärast ja drop lihtsalt seisab seal.
Kui vorming kõlab huvitavalt ja tahad seda proovida, siis Seekprotocol on äpp, mida me ehitame. See on põhjus, miks teame, et suur osa ülaltoodust juhtub päriselt, mitte ainult paberil. Ja kui tahad paigutada oma aarde, oma poodi, üritusele või muuseumi, siis sama protokolli avaldaja pool on see, mida kasutaksid.
Žanr on veel väike ja me oleme selles varakult. See on kasulik osa. Igaüks, kes seda loeb ja tahab olla esimene asi, mille keegi oma kvartalis kaarti avades leiab, saab seda veel olla. See on aardejaht, kus aarded on kaamera mõlemal poolel.
